Kuidas riik sõlmis ühe päevaga 450-miljonilise IT-katte

Mis on paralleelraamleping?

Raamleping on ülemmäär: riik reserveerib õiguse osta teenuseid kuni kindla summani teatud aja jooksul, ilma et iga ostu jaoks tuleks uut hanget korraldada. Paralleelraamleping tähendab, et sama hange viib mitme samaaegse lepinguni eri tarnijatega. Edasised tellimused jaotatakse nende vahel — kuidas täpselt, otsustab hankija ise.

Praktikas tähendab see seda, et avalik konkurents lõpeb selle hetkega, kui raamleping on sõlmitud. Järgnevate aastate „minihangetes“ kõlbavad ainult need 18 firmat, kes katte said. Konkurente võib alati hiljem tulla, aga mitte sellesse mängu.

Miks see oluline on

450 miljonit eurot on suurusjärgus pool kõigist Eesti riigi IT-raamlepingute ülemmääradest aastal 2023. Üks hange, üks ostja, üks päev — ja pool kogu aasta riiklikust IT-„katte“-mahust on jaotatud.

CPV-kood 72212991 — ametlikult „tabelitarkvara arendusteenused“ — on Eestis sisuliselt üldine IT-arenduse silt. Ühe spetsiifilise koodi alla mahutati 18 üldlepingut, mis katavad kõike alates andmebaasidest kuni veebirakendusteni.

Kes sai katte

Allolev tabel näitab kõiki 18 lepingupartnerit. Nimekirja vaatamisel torkab silma, et see on Eesti IT-sektori absoluutne tipuselts: kõik kümme suurimat riigi IT-tarnijat on esindatud. Kaks lepingut läksid konsortsiumidele (Wisercat+Kodality, Rocksoft+DBAcc), üks Soome emaettevõttega Gofore-grupile.

Sama tabeli vaatamise teine viis on küsida, kes seal pole. Mitmed väiksemad ja keskmise suurusega IT-firmad, kes muidu riigihangetel osalevad, jäid sellest katte-jaotusest välja. See on muu hulgas üks põhjustest, miks paralleelraamlepingu mudel on Eesti väiksematele tarkvarafirmadele iga-aastane närvitõmme.

Kuhu raha läks tegelikult

Avaandmed räägivad ainult ülemmäärast, mitte tegelikust kulust. 450 miljonist eurost on tegelikult välja makstud kindlasti palju vähem — kui palju täpselt, teaks ainult RMIT ise. Eesti riigihangete register ei avalda raamlepingute alusel sooritatud konkreetsete tellimuste (call-off) andmeid eraldi, nii et raamleping ja selle kasutus jäävad avalikkuse eest kaetuks. Just sellele lüngale tugineb suur osa Eesti IT-sektori riigihangete kriitikast.